Apostillida on vaja Eestis väljastatud ametlikke dokumente (nt koolidiplom, registriväljavõte, notariaalne volikiri), mida soovitakse kasutada välisriigis, mis on liitunud apostillikonventsiooniga.
Apostill on tunnistus, millega kinnitatakse dokumendile alla kirjutanud isiku pädevus.
Apostill kinnitatakse püsivalt dokumendi külge. Apostillida võib avaliku dokumendi
- originaali,
- notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja,
- väljatrükki või väljavõtet.
Avalik dokument tuleb apostillida riigis, kus see on välja antud.
Apostilliga kinnitamise taotluse blankett on leitav SIIT.
Apostillimist reguleerib välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsioon (Convention of 5 October 1961 Abolishing the Requirement of Legalisation for Foreign Public Documents), mis jõustus Eesti suhtes 30.09.2001. Konventsiooniga liitunud riikide avalikke dokumente aktsepteeritakse ilma legaliseerimata, st apostilliga.
Konventsiooni liikmesriikides apostille väljastavate asutuste nimekiri on leitav siit: Haagi konventsioonide veebilehel toodud nimekiri.
Sisene Notar.ee iseteenindusse, et vaadata oma apostille või taotleda uut apostilli (Eesti apostilliregister).
Millist dokumenti saab kinnitada apostilliga ehk mida käsitatakse avaliku dokumendina?
a) dokumenti, mille on väljastanud kohus või kohtuga seotud ametiasutus või -isik, nagu riiklik süüdistaja, kohtuametnik või kohtutäitur;
b) haldusdokumenti;
c) notariaaldokumenti;
d) ametliku dokumendi registreerimist või olemasolu kinnitavat või ametlikule dokumendile kinnitatavat muud tõendit või allkirja õigsuse notariaalset tõestust.
Millist dokumenti ei saa kinnitada apostilliga:
a) kaubandus- või tollimenetlusega vahetult seotud haldusdokumenti;
b) diplomaatilise või konsulaaresindaja väljastatud dokumenti;
c) dokumenti, mis esitakse riiki, kus apostillimine ja legaliseerimine on välistatud seoses välislepingute, konventsioonide ja EL määrustega.
ÕIGUSABILEPINGUD VÄLISRIIKIDEGA
1. Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õigusabi ja õigussuhete leping (jõustus 03.04.1994.a)
Reguleerib muuhulgas tsiviilõiguslikke suhteid, sh pärimisega seotut. Vastastikku tunnistatakse lepingupoolte avalikke dokumente. Avalikke dokumente ei apostillita ega legaliseerita.
2. Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (jõustus 17.05.1996.a)
Reguleerib muuhulgas tsiviilõiguslikke suhteid, sh pärimisega seotut. Vastastikku tunnistatakse lepingupoolte avalikke dokumente. Avalikke dokumente ei apostillita ega legaliseerita.
3. Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ning kriminaalasjades (jõustus 07.02.2000.a)
Reguleerib muuhulgas tsiviilõiguslikke suhteid, sh pärimisega seotut. Vastastikku tunnistatakse lepingupoolte avalikke dokumente. Avalikke dokumente ei apostillita ega legaliseerita.
4. Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi rahvastikuregistri dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkulepe (jõustus 01.07.2012.a)
Vastastikku tunnistatakse kokkuleppes nimetatud inglise keelseid rahvastikuregistri dokumente ilma apostillimata.
KONVENTSIOONID
1. Diplomaatiliste esindajate ja konsulaarametnike väljastatud dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsioon (European Convention on the Abolition of Legalisation of Documents executed by Diplomatic Agents or Consular Officers, London 1968; Eesti suhtes jõustus 17.06.2011.a)
Osalisriikide kõigi välisesinduste väljastatud dokumendid on Eestis kasutatavad ja nende legaliseerimist ei tohi nõuda. See kehtib kõigi välisesinduste kohta, sõltumata sellest, kas need asuvad Eestis, mõnes teises osalisriigis või kolmandas riigis.
Liitunud riigid: Austria, Küpros, Tšehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Liechtenstein, Luxembourg, Moldova, Holland, Norra, Poola, Portugal, Hispaania, Rootsi, Šveits, Türgi, Suurbritannia.
Konventsiooniga mitteühinenud riikide Eestis territooriumil asuvate välisesinduste välja antud dokumendid ei vaja legaliseerimist. Need riigid on: Ameerika Ühendriigid, Aserbaidžaan, Belgia, Bulgaaria, Gruusia, Hiina, Jaapan, Kanada, Leedu, Läti, Soome, Taani, Ungari, Ukraina, Venemaa, Valgevene.
2. Diplomaatiliste suhete Viini konventsioon (Vienna Convention on Diplomatic Relations, 17.04.1961 Viinis; Eesti suhtes jõustus 20.11.1991.a)
Konventsiooni artiklite 3 ja 5 alusel saab välisesinduse väljastatud dokumenti kasutada ainult selles riigis, kus välisesindus asub ning esinduse enda riigis.
Liitunud riigid: Kõik ÜRO liikmesriigid, va Palau, Saalomoni Saared ja Lõuna-Sudaan.
3. Perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise konventsioon (Convention on the Issue of Multilingual Extracts from Civil Status Records, 08.09.1976 Viinis; Eesti suhtes jõustus 24.12.2011.a)
Teatud perekonnaseisuaktide mitmekeelseid väljavõtteid aktsepteeritakse ilma apostillita.
Liitunud riigid: Austria, Belgia, Bosnia, Horvaatia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Luxembourg, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Holland (Euroopa territoorium), Poola, Portugal, Serbia, Sloveenia, Hispaania, Šveits, Türgi.
4. Euroopa Ühenduse liikmesriikide dokumentide legaliseerimisest loobumise konventsioon (25.05.1987 Brüssel; Eesti kohaldab konventsiooni ajutiselt alates 19.09.2013.a)
Konventsiooni ajutise kohaldamise kohta deklaratsiooni teinud riikide avalikke dokumente aktsepteeritakse ilma apostillita.
Konventsiooni ajutise kohaldamise kohta on teinud deklaratsiooni Prantsusmaa, Belgia, Taani, Iirimaa, Itaalia ja Läti.
EL MÄÄRUSED
Euroopa Liidu määrused, mille alusel väljastatakse ELi kehtestatud tõendeid tõi tunnistusi või kaotatakse legaliseerimise nõue.
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/1191, 6. juuli 2016, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja muudetakse määrust nr 1024/2012 (kohaldub alates 16.02.2019.a)
Kohaldavad riigid: Euroopa Liidu liikmesriigid
2. Euroopa pärimismäärus ehk Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EL) nr 650/2012, 4. juuli 2012 , mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist.
Kohaldavad riigid: Euroopa Liidu liikmesriigid
3. Elatise määrus ehk Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes
Kohaldavad riigid: Euroopa Liidu liikmesriigid
4. Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, 27. november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (nn Brüssel IIa määrus)
Kohaldavad riigid: Euroopa Liidu liikmesriigid, v.a. Taani.
5. Nõukogu määrus (EL) 2019/1111, 25. juuni 2019, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (nn Brüssel IIb määrus)
Kohaldavad riigid: Euroopa Liidu liikmesriigid, v.a. Taani.
6. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (nn Brüssel I määrus)
Kohaldavad riigid: Euroopa Liidu liikmesriigid
